Osalusanalüüs

Selle töö noorte osalusanalüüsi koostasin Keila Noortekeskuse näitel. Keila Noortekeskus on Keila linnas tegutsev noorsootöö asutus, mis pakub noortele mitmekesiseid võimalusi vaba aja sisustamiseks ja enesearenguks. Keskuses toimuvad erinevad tegevused, nagu kunsti- ja käsitöötoad, spordiüritused, filmiõhtud, töötoad ning laagrid. Noortekeskus on avatud kõigile noortele ning selle eesmärk on pakkuda turvalist ja toetavat keskkonda, kus noored saavad suhelda, õppida ja oma huvisid arendada (Keila Noortekeskus). 

Töö eesmärgiks on analüüsida noorte osalust ja kaasatust Keila Noortekeskuses ning hinnata, kuidas toetatakse vaimse tervise probleemidega noorte osalemist noorsootöös. Soovisin teada, milline on noorte osaluse hetkeseis, st kes üldse käivad noortekeskuses ning millised noored on peamiselt tegevustesse kaasatud. Samuti huvitas mind millised sihtgrupid võivad jääda kõrvale. Eelkõige huvitas see, kas vaimse tervise probleemiga noor saab noortekeskuses tuge ja kui saab, siis millist. 

Vaimse tervise probleemidega noored valisin haavatavaks sihtrühmaks just seetõttu, et noorte vaimse tervise raskused on viimastel aastatel järjest enam tähelepanu saanud. Ärevus, stress ning madal enesehinnang võivad mõjutada noorte osalemist noorsootöös, eelkõige suhtlemist eakaaslastega ning üldist enesetunnet. Sellised noored võivad vajada rohkem tuge, turvatunnet ja teadlikku kaasamist, et nad tunneksid end noortekeskuses oodatuna ja väärtustatuna. Panksepp (2022) toob oma magistritöös välja, et noorte vaimse tervise probleemid mõjutavad oluliselt nende igapäevast toimetulekut, sotsiaalseid suhteid ning osalemist ühiskondlikes tegevustes, mistõttu on oluline noorte toetamine turvalises ja kaasavas keskkonnas (Panksepp, 2022).

Eesti laste vaimse tervise uuringust selgus, et laste ja noorte vaimse tervise probleemid on seotud mitmete riskiteguritega, nagu koolistress, kiusamine, perekonfliktid, vanemate stress ning raskused oma emotsioonidega toimetulekul. Uuring näitas, et depressiooni ja ärevuse sümptomid, tähelepanu probleemid ning tahtlik enesevigastamine esinesid sagedamini tüdrukutel ning vaimse tervise probleemid suurenesid vanuse kasvades. Lisaks rõhutati uuringus, et noorte vaimset heaolu mõjutavad olulisel määral suhted sõprade ja pereliikmetega, koolikeskkond ning kuuluvustunne. Uuringu tulemused näitavad, et noored vajavad toetavat ja turvalist keskkonda, kus nende vaimset tervist märgatakse ja toetatakse (Tervise Arengu Instituut, 2025).

Noorte osalus on noorte kaasarääkimine neid puudutavates otsustes, ükskõik kas kodus, koolis, kodulinnas või -vallas, maakonnas, aga ka laiemalt Eestis, Euroopas ja miks mitte kogu maailmas. Aktiivse osaluse puhul teevad noored ise otsuseid ja pakuvad lahendusi, passiivse osaluse käigus aga tehakse kaasa ühiskonna pakutavates tegevustes (Eesti Noorteühenduste Liit, s.a.).

Osalusmudeli osas toetun peamiselt Roger Harti osalusredeli mudelile ning Harry Shieri osaluse saavutamise võimaluste mudelit. Harti osalusredel aitab mul hinnata, kui suur on noorte tegelik osalus erinevates tegevustes ning otsustusprotsessides. Mudel koosneb kaheksast erinevast tasandist, mis näitavad, kui palju saavad noored tegevustes kaasa rääkida ning otsuseid mõjutada. Redeli viis ülemist tasandit on noorte kaasamise seisukohalt positiivsed ja soovitatavad, sest noortel on võimalik kaasa rääkida ning otsustes osaleda. Kolm alumist on pigem näiline kaasamine, kus noored tegelikult otsuseid mõjutada ei saa. 

8. redelipulk – noorte omaalgatuslikud, kuid täiskasvanutega jagatud otsused Initsiatiiv tegevuseks tuleb noortelt, kuid otsuste tegemisel osalevad nii noored kui täiskasvanud. Täiskasvanud innustavad noori, samas saavad noored õppida täiskasvanute elukogemusest. 

7. redelipulk – noorte omaalgatuslikud ja juhitud otsused Noored algatavad mingi tegevuse ja viivad selle ka ise läbi, täiskasvanutel on vaid toetav roll. 

6. redelipulk – täiskasvanute poolt algatatud, kuid noortega jagatud otsused Täiskasvanud algatavad mingi projekti, otsused tehakse lõplikult koos noortega. 

5. redelipulk – konsultatsioon noortega ja tagasiside neile Noored annavad nõu täiskasvanutele. Noori teavitatakse, kuidas nende panust kasutatakse ja milline oli lõpptulemus. 

4. redelipulk – etteantud roll noortel ja tagasiside neile Noortele antakse teatud ülesanne tervikprotsessist. Noori teavitatakse, kuidas nende panust kasutatakse ja kuidas see mõjutab lõpptulemust. 

3. redelipulk – võltsosalus Juhtumid, kus tundub, nagu noortele antakse sõna, kuid tegelikult pole neil võimalust otsust mõjutada. 

2. redelipulk – dekoratsioon Täiskasvanud lahendavad noortelt tulnud probleeme, kuid noored on otsustusprotsessis vaid “kaunistuseks”, mõjutavad vaid väga kaudsel viisil. 

1. redelipulk – manipuleerimine Täiskasvanud kasutavad noorte temaatikat ja pakuvad välja ise teemasid, mis nende arvates võiks olla noorte jaoks aktuaalsed (Harti osaluse redel, 2013).

Keila Noortekeskuse põhjal võib öelda, et noorte osalus asub peamiselt Harti redelil keskmistel tasanditel, eelkõige neljandal, viiendal ja osaliselt ka kuuendal tasandil. Noori kuulatakse, nende arvamustega arvestatakse ning neil on võimalik oma tegevustes kaasa rääkida. Samas ei pruugi kõik noored olla võrdselt aktiivsed tegevuste algatajad või otsustajad. Eriti puudutab see neid noori, kes on rohkem tagasihoidlikumad, vaiksemad ning soovivad hoida grupis tahaplaanile. Iga noor ei võtnud kohe tegevusest osa, vaid pidi natukene julgustama. Kedagi reaalselt midagi tegema ei sunnitud ja kõik käis ikkagi vabatahtlikkuse alusel. 

Lisaks kasutasin Harry Shieri osaluse saavutamise võimaluste mudelit, mis keskendub sellele, kui valmis on organisatsioon ja noorsootöötajad noori kaasama ning millised võimalused on noortel osaleda otsustusprotsessides. Shieri mudel rõhutab, et noorte osalus sõltub suuresti sellest, kas täiskasvanud päriselt kuulavad noori, võtavad nende arvamust arvesse ning loovad neile võimalusi kaasa rääkida. See koosneb viiest tasandist, milleks esimene samm on see, et noori kuulatakse, teiseks see, et noori toetatakse nende seisukohtade väljendamisel, kolmandaks noorte seisukohti võetakse arvesse, neljandaks noored on kaasatud otsustamisprotsessi ning viimaseks tasandiks on see, et noored jagavad otsuste tegemiseks vajalikku võimu ja vastustust (Shier, 2023). 

Keila Noortekeskuses viibides märkasin, et keskuses käis nii tüdrukuid kui poisse ning noorte seas oli nii eesti keelt kui ka võõrkeeli kõnelevaid noori. Mõned noored hoidsid rohkem omaette, samas teised suhtlesid aktiivselt ning mängisid või tegutsesid koos. See näitas hästi, kui erinevad võivad olla noorte vajadused, suhtlemisoskused ja enesetunne grupis ning kui oluline on noortekeskuse roll turvalise keskkonna loomisel.

Minu jaoks oli kõige liigutavam kogemus see, kui märkasin ühte tüdrukut üksinda laua taga istumas. Läksin tema juurde ja uurisin, millega ta tegeleb ning sellest arenes välja pikk vestlus. Vestluse lõpus ütles tüdruk mulle, et ta sai endale uue sõbranna ning kallistas mind. See olukord pani mind mõtlema sellele, kui oluline võib mõne noore jaoks olla lihtsalt see, et keegi teda märkab, kuulab ja temaga räägib. Tundsin, et tegemist võis olla noorega, kes on sageli üksinda või kellel puudub tugev tugivõrgustik. See kogemus kinnitas mulle, et noortekeskus ei ole ainult koht tegevuste jaoks, vaid ka oluline emotsionaalse toe ja kuuluvustunde loomise keskkond.

Sain ühe noorega lausa nii lähedaseks, et ta hakkas hiljem käima minu töö juures minuga rääkimas ning jagama oma elust erinevaid teemasid ja muresid. Tunnetasin, et olen võitnud tema usalduse ning et talle mõjub positiivselt juba see, kui keegi teda päriselt kuulab. See seostub hästi kaasava noorsootöö põhimõtetega, mille järgi on noorsootöö üheks oluliseks eesmärgiks luua noortele turvaline ja usalduslik keskkond, kus nad tunnevad end väärtustatuna ja aktsepteerituna. Eriti armas oli see, kus ta ütles mulle, kuidas minuga aeg nii kiirelt läheb, et sinuga on nii hea rääkida. 

Keila Noortekeskuse keskkonda hinnates võib öelda, et üldiselt on tegemist noortesõbraliku ja toetava keskkonnaga, kus noortel on võimalik turvaliselt aega veeta, suhelda ja osaleda erinevates tegevustes. Samas ilmnes analüüsi käigus ka mitmeid grupidünaamika ja kaasamisega seotud aspekte, mis võivad mõjutada erinevate noorte osalust ja kuuluvustunnet.

Mõned noored suhtlesid aktiivselt ning osalesid tegevustes koos sõpradega, samas kui osa noori hoidsid rohkem omaette. Nendeks olid peamiselt võõrkeelt kõnelevad noored, kelle vahel tekkis keelebarjäär. .

Noortekeskuses viibides märkasin ka seda, et noorsootöötajad olid noorte jaoks olemas ning toetasid neid erineval viisil. Eriti jäi mulle silma see, kuidas noorsootöötajad suhtlesid noortega rahulikult, kuulasid neid ja pakkusid neile emotsionaalset tuge. Kui uurisin noortelt, kuidas noortekeskuses käimine neid mõjutab, siis vastasid mitmed noored positiivselt ning tõid välja, et nad tunnevad end noortekeskuses turvaliselt ja hoituna. See kinnitab, et noortekeskusel on oluline roll noorte vaimse heaolu toetamisel.

Keila Noortekeskuse keskkond peegeldas minu hinnangul toetavaid ja kaasavaid väärtusi. Noorsootöötajad suhtlesid noortega rahulikult ja sõbralikult ning olid valmis noori kuulama. Eriti jäi mulle silma see, et noorsootöötajad olid noorte jaoks olemas ka siis, kui noor ei soovinud aktiivselt tegevustes osaleda, vaid vajas lihtsalt kedagi, kes kuulaks. See seostub hästi kaasava noorsootöö põhimõtetega, mille järgi ei tähenda kaasamine ainult tegevuste pakkumist, vaid ka noore märkamist, tema kuulamist ja usaldusliku suhte loomist. Noorsootöötajate käitumisest jäi mulje, et nad suhtuvad noortesse eelarvamusteta ning püüavad luua turvalist keskkonda kõikidele noortele sõltumata nende taustast või raskustest. Samuti tundus, et töötajad oskavad märgata noori, kes vajavad rohkem tähelepanu või tuge. Väga olulisel kohal oli ka mõistmine. 

Minu hinnangul on Keila Noortekeskuse üheks suurimaks tugevuseks just see, et luuakse turvaline ja toetav keskkond, mis on ka üks noorsootöö põhimõtetest. 

JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD

Analüüsi põhjal võib öelda, et Keila Noortekeskus toetab noorte osalust ning loob noortele turvalise ja toetava keskkonna. Noorsootöötajad suhtuvad noortesse avatult, kuulavad neid ning pakuvad vajadusel emotsionaalset tuge. Eriti oluline roll on noortekeskusel nende noorte jaoks, kellel puudub igapäevaelus piisav tugivõrgustik või kes kogevad vaimse tervisega seotud raskusi.

Roger Harti osalusredeli põhjal võib hinnata, et Keila Noortekeskuse noorte osalus paikneb peamiselt keskmistel tasanditel, kus noori kuulatakse ning nende arvamust võetakse arvesse. Harry Shieri mudeli põhjal võib öelda, et noorsootöötajad on valmis noori kuulama ja toetama. 

Analüüsi käigus ilmnes, et peamisteks kaasamistõketeks olid eelkõige sotsiaal-psühholoogilised tõkked, nagu madal enesehinnang, ärevus, üksildustunne ja raskused grupiga liitumisel. Mõnel juhul oli  takistuseks keelebarjäär võõrkeelt kõnelevate noorte seas. See näitab, et kõik noored ei tunne ennast grupis võrdselt turvaliselt ega kaasatuna, isegi kui noortekeskus on füüsiliselt kõigile avatud.

Minu hinnangul on Keila Noortekeskuse üheks suurimaks tugevuseks turvalise ja toetava keskkonna loomine. Noortekeskus ei ole noorte jaoks ainult koht tegevustes osalemiseks, vaid ka oluline koht kuuluvustunde, usalduse ja emotsionaalse toe saamiseks. Eriti kinnitas seda minu isiklik kogemus noortega suhtlemisel, kus märkasin, kui oluline võib noore jaoks olla lihtsalt see, et keegi teda kuulab ja märkab.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Keila Noortekeskuses on oluline roll noorte heaolul, kaasamise toetamisel ning pakub noortele keskkonda, kus nad saavad kogeda turvalist keskkonda, kuuluvustunnet ning  usaldusväärseid suhteid.

Osalusanalüüsi koostamisel kasutasin tehisintellekti ChatGPT, eelkõige keeleliseks toimetamiseks ning viitamise toetamiseks (American Psychological Association, kuupäev puudub). Tehisintellekti kasutamisel on lähtutud akadeemilise hea tava põhimõtetest, tagades tööprotsessi läbipaistvuse. Töö autorina vastutan esitatud sisu õigsuse ja originaalsuse eest ning kinnitan, et tehisintellekti kasutamine ei riku teiste autorite õigusi (Tallinna Ülikool, kuupäev puudub). 

Kasutatud allikad on toodud eraldi postituses välja.